25. märtsil möödub 1949. aasta märtsiküüditamisest 72 aastat. Riigikoguliige ja ajaloolane Jaak Juske intervjueeeris selleks puhuks Sotsiaaldemokraatliku erakonna asutajaliiget ning küüditamise ohvrit Marju Toomi.
III PEATÜKK – NÕUKOGUDE AATOMPOMM
Jaak Juske : Sa oled elanud üle nõukogude vesinikupommi katsetuse. Mis Sind päästis?
Marju Toom:
17. juulil 1945. aastal New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes lõhati USA esimene aatompomm.
Kui Julius Robert Oppenheimer ajakirjanikele seda kirjeldades, tsiteeris üht lõiku India raamatust Bhagavad Gita: “Aatompommi plahvatusel lahvatav valgus «on kui tuhat taevas säravat päikest».”
Mina neid päikeseid ei näinud. 400 km kaugusele tuumaseen ei paistnud.
Kuid …
Mööda taevaalust kihutavad sünkmustad mitmekihilised pilveräbalad, millede vahelt aeg-ajalt vilksatab mingit õudu sünnitavat kollakas rohelist valgust. Maapealse ja taevase märuli liidab üheks tervikuks alt üles ja ülevalt alla sähvatavad välgud …
Maadmööda läheneb taevani ulatuv tolmu, mulla, liivalaviin, mis võisteldes kiiruses taevas tormlevate pilve massidega toob hävingut kõigele ette jäävale …
Just nii on mulle sööbinud mällu ka üks kauni päikesetõusuga alanud kauge suvepäev.
On 12. august 1953. aastal, mis keskhommikuks pöördus kohutavaks äikesetormiks taevast alla kallava valge vee ja lapse rusika suuruste raheteradega ning jalustrabavate tuuleiilidega.
Olin lagedal stepis koos meie lehma Ziinaga. Lehm sõi isukalt hommikust veel kasteniisket rohtu, mina korjasin muulukaid, et neid talvevarudeks kuivatada.
Äkktormi saabudes heitis lehm maha ja mina pugesin tema kõhuküüru varju.
Lehm küünitas oma pea minu seelikusaba alla varju, mina aga püüdsin ennast nii kössi tõmmata kui vähegi võimalik …
Akadeemik Sahharovi “Sloika” maapealse katsetuse seen
Suurem osa inimestest ei tea 12.08. päevast midagi arvata, vähemus meenutab, et lõhati NL esimene termotuuma seadeldis – akadeemik Sahharovi “Sloika” (üks Maailma võimsama radiatsiooni kahjustuste alaga katsetusi).
Seega ka Nõukogude Liidus jõudsid need tuhanded ja miljonid päikesed sõjajumala arsenali.
Nõukogude Liit astus välja kuulutamata 12-aastasesse tuumasõtta oma rahva ning kõigi Põhja-poolkera elanikega, kes olles selle sõja teine osapool, tänaseni ei tea asjast praktiliselt midagi.
Nõukogude Liidu tuumasõda Maa Põhja-poolkera tsiviilelanikkonnaga lühidalt
Kasahstani kirjaniku ja diplomaadi Olžass Suleimenov’i kaart, kus täppidega on märgitud lõhkamiste kohad
Nõukogude Liit lõhkas 37 aasta jooksul, s.o. ajavahemikul 29.08.1949 – 31.12.1987, 618 tuuma seadeldist (teistel andmetel üle ca 700 seadeldise) , milledest 126 plahvatuse kohta teavitati maailma kui «rahumeelse aatomi» rakendamisest rahvamajanduse vajadusteks.
Mõned näited «rahumeelsest aatomist»:
Nii korraldati 1979 aastal Ukraina Jenakijevo linna lähistel asuvas kaevanduses „Junkom“ projekti „Klivaž“ järgi tuuma laengu lõhkamine, mille radioaktiivne saaste hinnati ca 60 kürii suuruseks. Seda eriti ohtlike plutoonium-239 (poolestusaeg ca 24 000 aastat) ja ameriitsium-241 (poolestusaeg ca 400 aastat) tõttu.
Plahvatuse epitsenter isoleeriti – valati üle vedelklaasiga. Kuid nüüd, kus Donetski regiooni separatistidel pole raha suletud kaevandusest vee välja pumpamiseks, on oht, et põhjavesi uhub radiatsiooni saaste liikvele.
Korraldati lõhkamised ka suurlinnade lähistel: Krasnojarsk ca 15 km kaugusel linnast ning Moskva ca 200 km kaugusel linnast.
Katsetustest: ca 179 korda katsetati tuumapommi maapealset või õhus lõhatavat varianti (neist ca 3 korda kosmoses); 3 korda lõhati veealune pomm; ca 436 korda oli kasutusel maa-aluse seadeldise variant.
Seega tuleb kokkuvõtlikult 1 plahvatus iga 22 päeva kohta ning lõhatud seadeldiste koguvõimsuse trotüüliekvivalent on üle 600 megatonni , mis on võrdne 30.000 ameeriklaste poolt Hiroshimale visatud pommi summaarse võimsusega.
Semipalatinski polügoonil (kuni rahvusvaheliste lepingute alusel sulgemiseni:
29.08.1949 – 27.08.1991 toimus 468 lõhkamist ning nendest (kuni 1963. aastani) 150 – maapinnal või õhus.
Veel 38 plahvatust toimus kuni moratooriumi alguseni 31.12.1987. aastal Kasahstani teiste oblastite Semipalatinski polügooniga külgnevatel aladel.
Viimane maa-alune lõhkamata seadeldis demonteeriti 1995. aastal.
Radiatsioonikahjustuse tõttu Kasahstanis ja polügooniga külgnevates oblastites surevatele inimestele ja loomadele pandi diagnoosiks brutselloos.
26.08.2018. aastal nädalalehes “Kommersant” (Ъ) avaldatud tekstis «Tuuma-august» [«Ядерный август»] tunnistatakse seda fakti juba avalikult.
Hilisema avaldumisega vähk ja muud haigused niidavad kahjustatuid ka praegu loogu.
Novaja Zemlja polügoonil kuni moratooriumi alguseni 31.12.1987:
Kokku 118 (või teistel andmetel – 132) lõhkamist ning nendest 87 atmosfääris.
Praeguseks on polügooni kogu ümbrus ülekülvatud radioaktiivse jääkainega.
Sellise ökoloogilise õuduse tõttu põevad ümbruskonna põhjarahvad kaks korda sagedamini vähki. Nende organismis on strontsium-90-t 20 – 40 korda rohkem lubatust ning tseesium-137-t 100 ja enam korda rohkem lubatust.
Põhjarahvaste keskmine eluiga on langenud 45 aastani. Isegi Nõukogude Liidu ja Venemaa jaoks on see number negatiivseks rekordiks.
Azgiri ja Orenburgi polügoonid:
Aastatel 1966 – 1980 pandi Azgiri lähistel maa-all plahvatama 16 seadeldist ja pärast 1980 aastat juba Orenburgi polügoonil veel 25 maa-alust pommi.
Mujal hajusalt aastatel 1966 – 1980 lõhatud seadeldisi:
- Jakuutia – 17;
- Baškiiria – 5;
- Volga jõgikonna aladel – 27;
- Kasahstan – 25;
- Donbass – 1;
- Permi oblast – 8
- jne
E. 1954 – toimusid kurikuulsad Totski tuuma manöövrid.
Nendel sõjalistel õppustel osalesid kümned tuhanded sõdurid ja ohvitserid. Inimestele ei halastatud.
Kohe pärast tuumapommi lõhkamist suunati manöövritel osalejad ründama plahvatuse epitsentrit.
Lennukid saadeti tuumapilve, et sealt õhuproove võtta.
Enamus osavõtjatest sai üledoosi ja on tänaseks surnud. Ka naabruses olnud külasid ei evakueeritud: need pühiti koos elanikega maapinnalt lihtsalt minema.
Akadeemik Andrei Sahharovi valemi järgi on selles väljakuulutamata sõjas oma rahva vastu hukkunuid ca 6 -10 miljonit inimest!
Uuringutega jõuti järelduseni, et radiatsiooni toimel ei ole mitte mingisugust künnist, s.t. ei ole olemas sellist minimaalset radiatsiooni doosi, millest veel väiksema annuse korral geneetilist kahjustust ei toimu mitte mingil juhul ja mitte kunagi.
Semipalatinski polügooni radiatsiooni jäljed
Võib-olla siit võib välja lugeda, miks ma siiski veel elan, võitlen …
Ja miks mu pojal on muteerunud veri.
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. I peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. II peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. III peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. IV peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. V peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. VI peatükk