Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. VI peatükk

25. märtsil möödub 1949. aasta märtsiküüditamisest 72 aastat. Riigikoguliige ja ajaloolane Jaak Juske intervjueeeris selleks puhuks Sotsiaaldemokraatliku erakonna asutajaliiget ning küüditamise ohvrit Marju Toomi

VI PEATÜKK – MÄLU VÄÄRTUS

Jaak Juske: Täna on enamike jaoks märtsiküüditamine vaid peatükk ajalooraamatus. Sa oled pidanud oluliseks, et me küüditamise või tuumaterrori lugu ei unustaks. Miks on oluline neid vanu lugusid ikka ja jälle rääkida?

Marju Toom: 

Priius, kallis anne, taeva kingitus! 

                         … Vaba olen, linnuna taeva lendan ma.              

                              Vaba olen, mu hirmud unustuses.               

                              Vaba olen, tormituulena end tunnen.           

                              Ma vaba olen, ilmsi, mitte unes …                      

Siiski ma ei ütleks, et küüditamised, vangistused, mõrvad ja tapmised oleksid ainult peatükk ajaloos. Kahjuks on see kurjus eksisteerimas maailmas ka praegu ja võib tulevikus uuesti ka siia ilmuda.  

Hetkel on maailmas just eriti kõikuv olukord. Seetõttu on vaja olla koos, toetada üksteist, mäletada …

Tuleb mäletada, mis olnud head ja mis on olnud kurja, et hakkama saada kaasaegse raskete ülesannetega. 

Et taibata õigel ajal, mida meie eest ilusa roosa jutuga püütakse varjata, et oma isiklikku huvi meie arvel ellu viia, meid jälle meie priiusest vabastada.

Lahkuvate ohvitseride (valitud) pealik – I järgu kapten – tuli mulle hüvasti ütlema suure roosikimbuga: „Mul on ka veel teised pagunid – GRU omad! Ma ei saanud minna seda teile ütlemata. Me läheme … Kuid me tuleme tagasi. Te kõik olete nimekirjades.“

Vastasin, et tore on omada nii kõrgete kuppudega kaitsjat. Kuulsin: „Minu mõlemast sordist kuppudest ei piisa …“

Me peame olema väga tähelepanelikud, et meid ei pääseks valitsema isikud, kes nö Kremli uue ideoloogia järgi korrutavad nimesid Jelena Blavatskaja, Lev Gumiljov, Aleksandr Dugin … Kes ütlevad, et sooviksid vestelda Mahatma Gandhi’ga, et varjata oma tegelikke mõtteid ja plaane.

 

PEATÜKK VI – SOTSIAALDEMOKRAATIA

Jaak Juske : Aga lõpetuseks natuke teisel teemal. Marju, Sa oled olnud sotsiaaldemokraat alates partei tegevuse taastamisest Eestis ehk enam kui 30 aastat. Kuidas Sinust sotsiaaldemokraat sai? 

Minu ajalootund

Teine Siberi talv. 

Õues on üle –30ºС. Meie muldne maja on soe ja laual põleb hundisilm. 

Õuetööd on tehtud ja ema sai valmis oma portsjoni pikki loosungeid kohutavalt pikkadel tapeedi paanidel. Nende loosungitega ta teenib meile leiba ja meie mullikale heinu. Kevadel on meil piim omast käest.

Nüüd on aeg ajalootunniks. Oleme jõudnud XIX sajandi lõppu ja XX sajandi algusesse.

Ema jutustab mulle Euroopast ja sotsiaaldemokraatidest. Temalt esimesena kuulen nimesid: Plehhanov, Kautski, Bernštein, Jüri Vilms, Boris Vilde.

Kuulen ka, et kauge Eesti Wabariigi algusaastatel olid Eesti sotsiaaldemokraadid tegusad, olid tegijad.

Aeg, mida mina ei mäleta.

Ema õppis Tartus Pallases, jõudis IV kursusele. Üliõpilastel olid oma ühingud, grupid. Samal ajal õppis ülikoolis Boris Vilde, kes korraldas sotsiaaldemokraatlikke õhtuid, loenguid, kohtumisi. Kui ta Sorbonne’i ülikooli üle läks ja lõpetas selle, siis ta sai töökoha Inimese Instituuti. Sealt suunati teda materjali koguma põlisrahvastest – setudest Eestis ja ka Soome Põhjarahvaste kohta. 1940 tuli ta jälle suvetööle. Tuli ka Põltsamaale, oli meil külas. 

Jõudis viimasel minutil enne Vene vägede tulekut minna Soome ja sealt koju Pariisi. Edasi Prantsuse väkke … 

Kui Hitler vallutas Pariisi, siis seal peatänaval jalutasid kaelakuti koos III Reichi SS-mehed ja NL NKVD-omad.

Kui Boris Vilde jõudis Pariisi tagasi siis ta alustas Inimese instituudis ajalehe/ajakirja „Resistance“ väljaandmist, millest sai vastuhaku kese. 

Üsna varsti Boris Vilde arreteeriti ja lasti maha. Nüüd on Boris Vilde Prantsusmaa rahvuskangelane.

Arvan, et see on küllaldane põhjus, et minust sai allkirjaga kinnitatud sotsiaaldemokraat 27.04.1989 EDTE asutamiskoosolekul.

Ja päris lõpetuseks tahan tänada kogu südamest kommunismiohvrite memoriaali tegijaid. Ma jõudsin selle ära näha.

Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. I peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. II peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. III peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. IV peatükk
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. V peatükk 
Intervjuu märtsiküüditamise ohvri Marju Toomiga. VI peatükk