Volikogude tähtsus peab pärast haldusreformi suurenema, et neist saaks demokraatia tugev aluspõhi.

Marju Lauristin

KOV valimistel Tartus esinumbriks seatud Lauristin lubab valituks saades loobuda Euroopa Parlamendi kohast.

Brüsseli ametnikud ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed on mõnda aega harjunud mõttega, et eeloleval sügisel tuleb Marju Lauristin Brüsselist ära ja loobub oma Euroopa Parlamendi saadiku kohast.

„Kui ma osutun kohalikel valimistel valituks ja kõik läheb ootuspäraselt, siis ma tahaksin küll tulla Eestisse tagasi. Tulla tagasi koduse ameti peale,” tegi Lauristin oma otsuse eile Eesti Päevalehega kõneledes lõplikult avalikuks.

Kuigi Lauristin ise ei taha eriti meelsasti veel sügiseste sündmuste üle spekuleerida, on selge, et väga tõenäoliselt kolib ta Tartusse tagasi. Lauristinist tahetakse teha Tartu linna valimisnimekirjas sotsiaaldemokraatide esinumber, kes on eespool isegi erakonna enda linnapeakandidaadist Jarno Laurist. Võimalust, et teda esinumbrina volikogusse ei valita, praktiliselt pole.

„Sellest pole mõtet rääkida, sest ma pean selle valiku tegema alles oktoobris. Praegu ma sellele kõigele väga ei mõtle. Mul on Brüsselis veel teha väga suur töö, sest mul on käes e-privaatsuse raport ja muule ma ei mõtle,” ütles ta. Ettepaneku kohalikel valimistel kandideerida tegi Lauristinile sotside Tartu piirkond ja palus tal olla nimekirja esinumber. On lootust, et sügiseks saab ta e-privaatsuse raportiga ühele poole ja siis on lihtsam astuda sammu Brüsselist tagasi Tartusse.

Lauristin ise on lubanud, et ta ei ole valimisnimekirjas pelgalt kuulus nimi, mis peab valijate hääli tõmbama, vaid võtab asja tõsiselt: kui talle mandaat antakse, siis ta Tartu linnavolikogusse ka läheb.

„Linnapeakandidaat on meil Laur ja mulle üldiselt sobib volikogu töö rohkem. Pärast haldusreformi vajab ka kogu kohalike omavalitsuste töö ülevaatamist, sest volikogude tähtsus on vähenenud, aga minu arvates peab nende tähendus pärast haldusreformi suurenema, et volikogudest saaks demokraatia tugev aluspõhi,” ütles Lauristin.

Lauristin on hakanud hoogsalt kulutama ka talle külaliste võõrustamiseks ette nähtud summasid. Näiteks sel nädalal võtab ta vastu Tartu ülikooli ajakirjandustudengid. Kui seni pääsesid preemiareisile poliitilise kommunikatsiooni kursuse paarkümmend paremat, siis seekord on Lauristin helde ja katab reisikulud kõigil kursuse läbinutel, kes Brüsselisse sõita soovivad.

Ent tema puhul ei otsita europarlamendi saadiku töö jätmise võimalikke põhjuseid üksnes kohalikel valimistel osalemisest, vaid on oletatud sedagi, et 77-aastane Lauristin võiks tööst loobuda tervise tõttu. Talle lähedal seisvad ja tema parlamenditööga hästi kursis olevad inimesed lükkavad selle oletuse ümber.

Pigem võib leida põhjuseid selles, et suhteliselt kõrges eas on väsitav iga nädal Tartu ja Brüsseli vahet sõita ning Lauristinil on aina raskem leida motivatsiooni Brüsselis rassida. Seda enam, et talle südamelähedased tööülesanded hakkavad läbi saama. Seega on kaks aastat enne europarlamendi saadiku mandaadi lõppu hea maanduda Tartus vähe rahulikumal volikogu liikme kohal.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna käilakuju võimalikust Brüsselist lahkumisest on kuulda olnud varemgi ja juba möödunud aasta suvel arvati, et Lauristin tuleb kohe tagasi. Toona leidis Lauristin, et tal on siiski europarlamendis tegemata veel küllalt palju tööd.

Padar on nõus minema

Kui Lauristin KOV valimistel valituks osutub, siis peaks tema asendusliikmena sügisest Brüsselisse minema sotside 2014. aasta europarlamendi valimiste teine number Ivari Padar, kes on parlamendisaadikuna seal töötanud ka varem, aastail 2009–2014. Padari jaoks on mugav seegi, et Lauristinist sai hiljaaegu europarlamendis põllumajanduskomisjoni asendusliige. Ta pole komisjoni töös just kuigi aktiivselt osalenud, ent endisele põllumajandusministrile Padarile sobib see valdkond nagu rusikas silmaauku.

„Ma ei välista, et ma lähen. Mul on see teadmine olemas, et need otsused tuleb teha, kui Marju on otsustanud, ja sellega tuleb arvestada. Kui tema on otsustanud Eestisse tulla, siis tuleb minna,” märkis riigikogulane Ivari Padar.

Lauristin ja Padar arutasid võimalikku ametikohast loobumise manöövrit ka eelmisel suvel, kuid siis pidas Lauristin oluliseks oodata ära Eesti EL-i eesistumise algus ja tahtis oma e-privaatsuse raporti lõpuni juhtida.

„Me leppisime kokku, et ta valib ise oma tempo ja selle, kuidas ta tegutseb. Selle järgi vaatame nii mina kui ka teised sotside liikmed, kuidas meie edasi toimime. Ma arvan, et äratulemine on talle oluline, et saaks rahulikuma elu peale, sest ega see reisimine Brüsselisse ja Strasbourgi pole nii kondipärane ka märksa noorema põlvkonna inimestele. Ma usun, et ta lihtsalt on vaadanud, et ta on oma panuse Euroopasse pannud ja tal on võimalik teha ka rahulikumaid ja meeldivamaid tegevusi,” ütles Padar.

Praeguse europarlamendi koosseisu mandaat lõpeb 2019. aastal. Järgmiste valimisteni jäänud aeg tuleb üsna intensiivne. Kui Padar võtab Lauristini koha üle, siis ootavad teda näiteks sellessamas põllumajanduskomisjonis ees järgmise eelarveperioodi finantsraamistiku arutelud valdkonnas, mis moodustab kogu Euroopa Liidu eelarvest umbes 40%. Peale selle langevad perioodi Brexiti läbirääkimised ja arutelu selle üle, milline hakkab Brexiti valguses välja nägema Euroopa Liidu ühine poliitika.

Lauristini kuulatakse ja usaldatakse

Mõeldes Lauristini rollile Euroopa Parlamendis rõhutas Padar, et Lauristinil õnnestus end 751-liikmelises rahvasaadikute kogus maksma panna.

„Marju on olnud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis väga tubli ning kahe olulise raporti vastutaja. Ma tean omast praktikast, et seal parlamendis on väga erinevaid inimesi: osa, kes on sattunud sinna pooljuhuslikult ja hetkepopulismi pealt, ning siis sellised, keda kuulatakse. Vaieldamatult on tema see, keda kuulatakse ja kelle vastu on austus ja usaldus,” lisas Padar.

Eesti Päevalehe 2015. aasta lõpus avaldatud mõjukamate poliitikute edetabeli tipus troonis just Lauristin, kelle puhul ei mänginud rolli ainult sisepoliitilise suunanäitaja mõju, vaid ka see, et ta suutis pärast valituks osutumist end Euroopa Parlamendis mõjukale kohale mängida. Kuni eelmise aasta lõpuni oli Lauristin üks kümnest europarlamendi 189-liikmelise sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni aseesimehest.

Sellel ametikohal oli tal võimalik suuruselt teise fraktsiooni juhtimist otseselt mõjutada. Kuigi Lauristin ei ole enam aseesimees, on ta ennast fraktsioonis hästi kehtestanud ja tal on hea kontakt sotsiaaldemokraatidest otsustajatega. Näiteks saab Lauristin hästi läbi Euroopa Parlamendi endise presidendi Martin Schulziga, kes praegu kandideerib kõrvuti Angela Merkeliga Saksamaa kantsleriks. Hea kontakt sotside ninameestega annab võimaluse kõrgemal tasandil Eesti huvide eest seista ja tuua infot fraktsiooni ladvikus toimuva kohta ka siinsetele poliitika mõjutajatele.

Eestlastest suudaks Lauristini mõjuga ehk konkureerida Tunne Kelam, kes on kõige suurema, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige. Ka temal on Rahvapartei ladvikuga üsna hea kontakt, sest pärast Schulzi valiti parlamendi presidendiks Kelami endine pinginaaber Antonio Tajani. Eesti ülejäänud Euroopa Parlamendi saadikud kuuluvad väiksemasse ALDE fraktsiooni ja Indrek Tarand pisikesse roheliste fraktsiooni.

ÜKS KÜSIMUS: Kas teie olete valituks saades valmis Eestisse tagasi tulema?

KAJA KALLAS – Reformierakonna kandidaat Kristiines

Tallinna volikokku ma kindlasti europarlamendist ei tule. Olen seda ka öelnud, et ma kandideerin, et meie meeskonda toetada. Kui oleks võimalik linna valitsemine üle võtta, siis oleks teine jutt, aga minu tulek Eestisse sõltuks abilinnapea kohast ja sellest, kuidas valimised lähevad. Siin on palju agasid. Aus vastus on see, et ma ilmselt siiski ei tule, sest sellist olukorda tõenäoliselt ei teki.

URMAS PAET – Reformierakonna kandidaat Nõmmel

Minu siht ei ole saada linna valitsemise juurde. Minu siht on saada valituks Tallinna volikokku. Paraku koguneb volikogu kaks korda kuus ja see pole igapäevatöö. Parlament muutis seadust ja see lubab nüüd riigikogu liikmetel istuda nii parlamendis kui ka kohalikus volikogus, aga Euroopa Parlamendi liikmed unustati ära. Ma loodan, et see muudatus seaduses siiski tehakse, et ka europarlamendi liikmed saaksid kohaliku volikogu tööd teha. Seega ma lähtun oma otsuses sellest, et Euroopa Parlamendi töö on igapäevane ja volikogu töö ei ole.

YANA TOOM – Keskerakonna kandidaat Põhja-Tallinnas

Ma ilmselt ei tule Euroopa Parlamendist ära, sest ei ole võimalik olla korraga kohalikus volikogus ja Brüsselis. Elu näitab, kas võiks osaleda linna juhtimises, aga ei usu, et võiks tulla abilinnapea kohta. Pärast Euroopa Parlamendi mandaadi lõppu ma ilmselt ei tule volikokku, sest ma ei näe võimalust, et ma ei kandideeri uuesti parlamenti. See on töö, mis mulle meeldib ja millega saan hakkama.

Ülejäänud kaks Eesti eurosaadikut – Tunne-Väldo Kelam ja Indrek Tarand – pole kohalikel valimistel kandideerimisest teatanud.

Marju Lauristini poliitiline karjäär

1968 astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse, kus oli 1990. aastani.

1988 Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige (1988)

1989–1991 NSV Liidu rahvasaadik

1990 asutas Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei, hilisema Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna.

1990 Eesti Komitee liige

1990–1992 Eesti Vabariigi ülemnõukogu liige

1991–1992 põhiseaduse assamblee liige

1992 – riigikogu liige

1992–1994 sotsiaalminister

1994–1995 riigikogu liige

1996 –1999 Tartu linnavolikogu liige

1999–2003 riigikogu liige

2006–2014 Tartu linnavolikogu liige

2014 valiti Euroopa Parlamenti.

2017 kandideerib kohalikel valimistel, valituks osutudes loobub tööst europarlamendis.

26 868 häälega valiti Lauristin Euroopa Parlamenti.

4984 häält ehk üle viie korra vähem hääli sai europarlamendi valimistel Lauristini asendusliige Ivari Padar.

731 häält sai Lauristin 2013. aasta kohalikel valimistel, ehkki oli nimekirjas viimane.

ERR

Isapuhkuse pikendamine väärtustab isadust ning tagab, et ema ja isa saaksid lapse kasvamise koormust ühtlasemalt jagada.
Sotsiaaldemokraat
Rainer Vakra
Kui julgeolek on tagatud, siis on meil ka investeerimiskeskkond, mida usaldatakse ja mida ettevõtted vajavad. Ja ehk jäävad ka meie maksumaksjad koju edasi elama ning ei otsi paremat elu astmelise tulumaksuga Soomest, Rootsist ja Norrast.
Delfi
Hannes Hanso
"Keegi ei suuda mind ümber veenda: loomade piinamine, et saada kätte nende kasukas, tuleb lõpetada!"
SDE
Barbi Pilvre
Sotsiaaldemokraatlik Erakond sätestas oma valimiskorras juba mitu aastat tagasi, et nimekirja esimesed kaks peavad olema erinevast soost. Arvan, et see väärt põhimõte peab vormuma seaduseks, mis oleks kohustuslik kõikidele erakondadele. Eranditult. Kas teeme ära?
#sotsid
Marianne Mikko
Alaealiste töötamise soosimise kõrval tahab riik ulatada päästerõnga neile 16- 26 aastastele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega kasvata kodus last, kutsudes ellu mitteaktiivsetele noortele mõeldud tugisüsteemi, et riskinoored üles leida ja nad siis personaalselt just neile sobiliku riikliku teenuseni juhatada.
#sotsid
Kalvi Kõva
"Eesti inimesed mõistavad sarnaselt ülejäänud Euroopa Liiduga väga hästi, millised on meie ühised probleemid ning EKRE eksitab ja hirmutab tühja, kui väidab, et Euroliidu väärtused erinevad kardinaalselt traditsioonilisest euroopalikust väärtusruumist."
#sotsid
Barbi Pilvre
„Siseminister Andres Anvelt ja peaminister Jüri Ratas juhtisid SKA tuleviku arutelu parimal moel kõige mõistlikuma lahenduseni, millest võidab nii Sisekaitseakadeemia ja meie sisejulgeolekualane haridus kui ka Narva ja Ida-Virumaa."
Riigikogu
Barbi Pilve
"Kohtuniku sõltumatus pole privileeg, vaid tema erapooletuse tagatis."
ERR
Liisa Oviir
President ei ole lihtsalt üks ametnik. Ta on riigipea.
Päevaleht
Ivari Padar