Ajakirjanik Karoliina Vaslil on 21.03 avaldatud repliigis õigus: vaevalt president terve suve töötab. Just nimelt. Vabariigi President – riigipea ja riigikaitse kõrgem juht – töötab mitte terve suve, vaid vähemalt viis aastat. Nii pikk on tema üks ametiaeg.
Sel põhjusel pidaski riigikogu põhiseaduskomisjon esmaspäeval õigeks kaotada praegu seaduses olev võimalus riigipeal end puhkusele vormistada.
Kõrvalt vaadates on ehk raske mõista ja uskuda, et president töötabki puhkepäevadeta, ka siis kui tema kalendris pole ametlikke kohtumisi või visiite. Riigipeaks lihtsalt ei valita inimest, kelle puhul oleks kahtlus, nagu ta võiks ühel päeval öelda: täna olen puhkusel viibiv Vabariigi President, tööasjadega palun mind mitte tülitada.
Olen kindel, et kui president Kaljulaid oli iseseisvuspäeva järel perega erasõidul, luges ta kaustade viisi eelseisva Soome riigivisiidi materjale ja samuti kohe selle järel olnud Liibanoni visiidi taustamemosid. Kirjutas ise kümneid e-kirju ja vastas ehk veel rohkematele. Rääkis pikalt erinevate telefonidega. Teistmoodi poleks see võimalik. President on president oma ametiaja igal päeval.
Kui ajakirjanik muretseb, kas riigipea „staatust mitte ei murenda see, kui edaspidi vaadatakse viltu pea igale presidendi käigule, mis näiliselt puhkust meenutab“, siis minul on seepeale küsimus: „Miks nii umbisikuliselt? Kes vaatab viltu?“
President ei ole lihtsalt üks ametnik. Ta on riigipea. Tal puudub võimalus võtta puhkust ja end tööst välja lülitada. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanek on presidendi tegevust puudutavad seadused sellega kooskõlla viia.
Mida rohkem õigusselgust, seda parem.